Gottlieb Daimler leiutab veoki ja asetab sellega ühe nurgakivi 20. sajandi kihutavale kasvule. Seal, kuhu raudteevõrk ei ulatu ja kus hobuvanker piisavalt ei liiguta, on nüüd kohal veoauto. Gottlieb Daimler ja Carl Benz näevad vajadust ja kasutavad oma võimalust – algab transpordi ajastu.
Transport Magazine
125 aastat veokeid.
Mootorvankrist lühikese kapotini.
Üks idee kujundab maailma.
1896: esimene mootoriga veoauto.
Lausa neli hj mootori töömahuga üks liiter, rihmülekanne, lihtsad hõõrdpidurid, rautatud rattad ja pealisehitus selgelt veel vankri oma – kuigi sõidukile annab nime fööniks, ei tõuse Gottlieb Daimleri leiutis sel ajal esialgu veel jumalana tuhast. Sellele vaatamata: nurgakivi on asetatud, veok näeb ilmavalgust. Esimene ostja asub Inglismaal. Kasutamiseks on seal ette nähtud kolmeliikmeline meeskond – Kaks meest on mõeldud sõiduki juhtimiseks, kolmas peab liikuma punase lipuga sõiduki ees.
Samal ajal pühendub Carl Benz „kohaletoimetamissõidukile” – tänapäevase nimetusega „kaubikule”. Esimene ehitatud sõiduk – ühesilindrilise mootori (5 hj), kolmekäigulise käigukasti ja 300 kilogrammi kandevõimega – läks Prantsusmaale ühe Pariisi kaubamaja kätesse.
Raske Benzi esmaesitlus.
Alates 1900 võtab ka Carl Benz veokid oma programmi. Kuue hj tugevune ühesilindrine mootor on mõeldud 1.250‑kilogrammise kandevõime jaoks, 2,5‑tonnisele mudelile on ette nähtud kümne hj tugevune ühesilindrine ja 5‑tonnine mudel särab kahesilindrise 14 hj boksermootoriga. Benzi veoki puhul on tüüpiline kettajam, Daimler panustab samal ajal esialgu rihmülekandele.
SAG muutub Benziks.
Alates 1905 on Süddeutsche Automobilfabrik GmbH – lühidalt SAG – turul täiendavaks tegijaks ja keskendub veokiärile. Vaid mõni aasta hiljem saab Benz & Cie. ettevõtte osanikuks ning võtab selle lõpuks täielikult üle. Õnnelik juhus, sest oma tehas Mannheimis on veokite suuremas mahus tootmiseks liiga tugevalt koormatud. Nüüd „Benz‑Werke Gaggenau” nime kandev endine SAG asukoht on tänapäeval maailma vanim veokitehas ja siiani Mercedes‑Benzi veokitootmise keskseks osaks.
1926
Nüüdsest koos –
Daimler‑Benz AG.
Tootmine kasvab ja konkurendid ei maga – 1926 liidavad Daimler‑Motoren‑Gesellschaft ja Benz & Cie. oma jõud Daimler‑Benz AG‑s. Eelmisel aastal tootsid mõlemad koos üle 6.000 veoki ja andsid Mannheimi, Gaggenau, Untertürkheimi, Berlin‑Marienfelde ja Sindelfingeni tehastes tööd 15.000 töötajale.
Optiliselt pitseerib liitumise uus kaubamärk – see liidab Daimleri Mercedese tähe Benzi loorberipärjaga.
Diisel paneb end maksma.
Alates 1923 köidavad tähelepanu Benz & Cie. diiselmootorid. End maksma panna suudavad need aga alles siis, kui Robert Bosch 1927. aastal oma sissepritsepumba seeriatootmiseks valmis saab. Võidukäik on nüüd peatamatu – diiselmootor muutub standardiks nii raskeveokitel, nagu Mercedes‑Benz L 5, kui ka kerges segmendis Lo 2000 puhul. Viimane on eriti kiire minekuga, tellimusi tuleb isegi kaugest Hiinast.
1949
Soliidne alus – L 3250.
Pärast sõja lõppu venib autode tootmine. Esimese uue mudeli toob Daimler‑Benz turule 1949. Ja teeb sellega täistabamuse. Selle eest hoolitseb näiteks uus diiselmootor OM 312. Võimsa ja säästlikuna särab see kõrge töökultuuriga. Alates 1954 on see lisaks saadaval turbolaadimisega.
Lihtsa aga ennekõike soliidse ehitusega vastab L 3250 ajastu vajadustele. Üks omadus on sellel isegi enne enamikku sõiduautosid – soojendus.
1957
„Sajajalgne” LP 333.
1958 hakkavad kehtima nii‑nimetatud Seebohmi seadused ja toovad kaasa drastilised kaalude ja mõõtmete piirangud. 16‑tonnise LP 333 näol on Mercedes‑Benzil juba sobiv vastus stardijoonel. Maksimaalsele kandevõimele trimmituna rajab „Sajajalgne” buldogauto põhimõtte. Kaks juhitavat esisilda, suurepärane vedrustus, drastiliselt paranenud roolimismugavus, ühe kettaga kuivsidur ja esimene seeriaviisiline mootorpidur – välja arvatud otse istmete kõrval asuva mootori põhjustatud mürataseme on LP 333 state of the art.
1959
Lühikesed kapotid vallutavad maailma.
Vaid vähesed veokitüübid on saanud nautida sellist pikaajalist edu nagu Mercedes‑Benzi lühikesed kapotid – ülimalt robustsed ja suure kandevõimega, suure sõidumugavuse ja kaasaegase tehnikaga ning samuti sünkroniseeritud viiekäigulise käigukastiga vallutavad need Saksamaa turu ja saavad pikkadeks aastateks isegi menukaks eksportkaubaks. Viimane sõidab Wörthis konveierilt alles 90ndate aastate keskel! Peaaegu enneolematu edu ja ka tänapäeval jätkavad need sõidukid kogu maailmas usaldusväärselt oma tööd.
Fotod: Daimler AG