Oskuslikult laadib Rudolf Maier kraana haaratsitega oma Arocsi taga olevat haagist. Ettevaatlikult asetab ta kaheteljelise sõiduki maapinnale veoki taha. Seejärel haarab ta ühe võimsatest, metsatee kõrval asuvatest palkidest. Ta tõstab selle suure puu üles ja kallutab ühele servadega varustatud konsooliga haagisele, mida nimetatakse ka metsaveohaagiseks. Nüüd saab ta kasutada palki, et tõugata haagist taha õigesse asendisse. Ülejäänud palkide laadimine võib alata.

Maier on Kesk‑Schwarzwaldis asuva Lierbachist pärit kolme‑mehe puidutranspordiettevõtte juht. Oma kraanaga on ta isesõitev ettevõtjast virtuoos. Uskumatult kiirelt ja sentimeetri täpsusega keerab ja pöörab ta kuni kahetonnist puitu, et asetada need täpselt veduki ja haagise vahele. Kui laadimine on lõpetatud, moodustavad need koos stabiilse üksuse, mida saab ohutult saekaatrisse toimetada.

„Puitu tuleb tunnetada, tuleb täpselt hinnata, kust tuleb palgist kinni võtta, kui raske see on ja kas kraana suudab seda vabalt tõsta või tuleb puu peale tõsta kahe käiguga,” jutustab 51‑aastane mees. „Mõnede palkide puhul jõuab isegi kraana oma piirini.”

Ka autorongi juhtimisel kitsastes metsasoppides sobib iga ettevõttejuhi manööver. See on imposantne vaade, kuidas raske palgiveok vaevalt pinnakattega kaetud trassi mööda orgu veereb: kollased hoiatustuled ees ja taga vilguvad taktis. Maier keerab 40‑tonnise sõidukiga igas juuksenõelakurvis sentimeetri täpsusega. Haagis – mis on ühendatud Arocsiga vaid palkide ja peenikese toitekaabliga – püsib seejuures kui vaimude poolt juhituna alati täpselt veduki jäljes.

Pealisehituse tootja Doll on tüübi ratioplusi veohaagise arendanud välja koos TU Karlsruhega. Rudolf Maier tegi juba algusaastatel kasutustestijana nendega koostööd. „Automaatne jäljes sõitmine on just metsas suurepärane kergendus,” selgitab Maier. Siiski jälgitakse kõike, mis haagise ümber toimub, lisaks ka kaameraga – et asi oleks kindel. Ning kui mõni nurk on siiski liiga kitsas, siis saab juht kaugjuhtimise teel sõidu ajal ratioplusi telgesid nii reguleerida, et autorongi oleks võimalik veel sundida kurvist mööduma.

Eripära pole mitte vaid nutikas Dolli haagis, vaid ka veduk. Rudolf Maieri uus palgiveok on nimelt esimene omalaadne, mis on loodud MirrorCamiga Arocsi põhjal. Sõiduk on varustatud Multimedia Cockpit, optimeeritud püsikiirusehoidja ja ülekande juhtimise ennetava käiguvahetussüsteemiga Predictive Powertrain Control ja MirrorCamiga.

Digitaalne tahavaatepeegel meeldib Maierile iseäranis: „Mustus ja vesi ei saa süsteemile liiga teha. Kuna tahavaatepeegel on valmistatud peamiselt klaasist. Lisaks suruvad oksad ja puuharud metsas suured peeglid sageli sõiduki vastu. Seda ei juhtu MirrorCami väikeste kaamerakonsoolidega. Ma leian, et hea on ka see, et vaade küljeklaasidest on vaba, kuna kaamerad on paigaldatud üles katusele ja peeglid ei varja vaadet. See aitab mind eriti manööverdamisel ja kitsastes kurvides.”

Maier on otsustanud 3,90‑meetrise teljevahega õhkvedrustusega Arcos 2658 6x4 kasuks. Sõidukit veab 15,6‑liitrise töömahuga tippmootor OM 473, 425 kW täisvõimsuse ja 2.800 Nm maksimaalse pöördemomendiga. Nii on veduk ka kõige järsematel Schwarzwaldi tõusudel domineeriv meister.

Maier ostab Mercedes‑Benzilt veokeid juba aastast 1989. Arcos on juba tema kaheteistkümnes tähega veok. Kuna praegused eriti vastupidavad ja säästlikud kuuesilindrilise ridamootoriga autod on kõrgemad kui varasemad V-mootoriga sõidukid, lasi Maier Bickeli ümberehitusettevõttel teha katusesse sisselõike. Nii saab ta oma reguleerpumbaga Loglifti tüübi 251 kraana langetada juhikabiinile, kui sõiduk on laaditud, ja kõrgus jääb siiski alla 3,95 meetri.

„Tegelikult on olemas ka kraanasid, mida saab juhikabiini taha kokku klappida,” selgitab Maier. „Selleks ei ole sisselõiget vajagi. Kuid need mudelid on raskemad ja vajavad paigaldamiseks rohkem ruumi. Siis oleks mul väiksem kandevõime ja oleks pidanud valima pikema teljevahega sõiduki, mis aga tuleks manööverdusvõime arvelt.”

Transpordiettevõtja soovib lihtsalt parimat sõidukit metsa ja maanteele. „Olen selle äriga juba pikalt tegelenud ega soovi teha kompromisse, mis tulevad efektiivsuse ja ohutuse arvelt.” Tema kliendid, eelkõige saekaatrid, metsandusettevõtted ja puiduettevõtted, on sellise suhtumise poolt. Kuna nad teavad: Maier transpordib palke alati nagu kokku lepitud.

Varasemalt, Hollandi nulgude aegadel, transporditi need palgid Rheini Schwarzwaldi lisajõgede suure voolu abil kuni Amsterdamini ja kasutati laevaehituses. Nüüd kasutatakse palke tavaliselt näiteks katusefermide materjalina. „Sarikad on enamasti pikemad kui kümme meetrit ja neid tuleb toota ühes tükis,” räägib Rudolf Maier, kelle vanaisagi juba puidutranspordiga tegeles. „Palgid, mida transpordin, on kuni 20 meetri pikkused. Nii saavad saekaatri töötajad suurest palgist valida parima osa oma talade jaoks.” Seda öeldes laadib ta oma palgid maha Renchtalis asuvasse Mülleri saekaatrisse, mis asub Schwarzwaldi jalamil – turvaliselt ja kiirelt, nagu kraanavirtuoos.