Aasta 1981 tähistab uue aastakümne algust ja „Mercedes‑Benz Transport” on alati ajaga kaasas käinud. Tagasivaade tolle aja uutele veokitele ja huvitavatele projektidele.

Juba esimeses väljaandes kutsub „Mercedes‑Benz Transport” lugejaid „uue kaheksakümnendate aastate raskeveokiga tutvuma”. Artiklis „Kohtumine Marseille’s” on kirjutatud kogu Euroopast pärit üle 70 autoajakirjanikule antud võimalusest testida suure kabiiniga veoautosid, nagu 1625 S, 2028 LS ja 2223. „Teekonna pikkus oli 36,7 kilomeetrit, millest kaldu oli kuni 10 protsenti. Ükski ajakirjanikest ei loobunud võimalusest proovisõitu teha. Ekspertide üksmeelne arvamus oli: ‚Daimler‑Benz AG uued mudelid valmistavad ette tuleviku arengut,’” on testi järeldus.

Vahel on areng ka paigalseis – õigel ajal paigalseis, kui täpne olla. Selle tagab raskematel veokitel alates 1981. aastast Daimler‑Benzi loodud ja sellest ajast asendamatu ohutusstandard: ABS ehk blokeerimisvastane süsteem.

Üle 100 autoajakirjaniku kogunesid Soomes Rovaniemis uue süsteemiga tutvuma. Selle arendamine oli oluliselt keerulisem kui sõiduautode lahendus. „Tavaliselt mõeldakse ainult pool‑ või täishaagiste suuremast ühenduste arvust, suurest kaalu ja koormuse erinevusest ja suurest dünaamilisest teljekoormusest, millega ABS peab toime tulema.” Tasu vaeva eest: „Kommertssõidukite pidurite edasiarendus ABS ei arvesta pidurdusprotsessis eelkõige mitte ainult äärmuslike ilma‑ ja teeoludega, vaid ka juhiga – milline kvaliteet,” kirjutas artikli autor tookord.

Schwarzwaldi mäestikus asuv Gutachi jõgi on 1981 sündmuskoht, kus „etendub järgmine vaatus. Sillaehitajad on nagu akrobaadid taeva ja maa vahel,” kirjutab autor. „Kaks meest kükitavad kuristiku serval kitsal raudtalal 94 meetri kõrgusel maast. Nad on ainult trossiga kinnitatud ja paigaldavad Gutachi silla järgmist osa.” Samal ajal saabuvad veokid: „Betoonisegisti paikneb Mercedes‑Benzi raamil, mille tüüp on 2224 B/6×4 või 2626 B/6×4. Töökindlus on mitte ainult suurte veokite peamine väärtus.” Betoonimine toimub niinimetatud lahtisel rõdul kohapeal mobiilsete raketiste abil. Igal nädalal ühendatakse neli kuni viis meetrit silda juba valmis ehituse külge.

„Transport” oskas 1981 ka rooli keeravat võimsust hinnata. Artikkel „Haribo teeb autojuhi õnnelikuks” kirjutab autojuhtidest Wendorff ja Susen. Mõlemale maiustusefirma töötajale andis Mercedes‑Benz AG Bonnis kilomeetrimiljonäri tiitli. Wendorff ja Susen läbisid iga päev 1632ga ettevõtte jaoks teekondi, mis moodustasid kokku üle miljoni kilomeetri, ainult ühe mootoriga, mis sel ajal ei olnud tavaline. Sellega käis kaasas tunnistus, märk ja preemia.

Kõrgusesse tõusis juunis 1981 „Täht Brüsselis”. Suurim väljaspool Saksamaad asuv Mercedese täht, mille eeskuju paiknes Berliini Euroopa keskuses, transporditi veokiga Stuttgardist Brüsselisse. Kraanaga tõsteti see oma kohale – 122 meetri kõrgusele Rogier’ keskuse katusele.