Kalju lainetes

2006 on aasta, mis jättis Põhjamere ääres sügavad jäljed. 2006. aasta 1. novembril tabas Ida-Friisi saari üks viimase 100 aasta rängematest tormitulvadest. Nii-öelda kõigi pühakute tulv hävitas ankurdatud paate, murdis kaitsedüüne ja paiskas lausa rasked paadid sada meetrit maismaale.

Sellele, et elanikkond pääses suurematest kahjustustest ja ükski elu ei sattunud ohtu, võlgneb Alam-Saksi liidumaa oma kohusetundlikult töötavale rannakaitsele. Ja see on juba aastaid tuginenud oma usaldusväärsele partnerile: Unimog.

Carina de Vries on kaugel põhjas erakordne: „ainus naine, kes juhib NLWKN-i tööhoovi, kus muidu töötavad peamiselt meessoost kolleegid,” selgitab 32-aastane tagasihoidliku naeratusega. 2020. aasta sügisel võttis väljaõppinud veehooldustöötaja üle Hilgenriedersieli tööhoovi juhtimise, mis on otseselt ühendatud NLWKN-i tööjaamaga lähedal asuvas linnas Norden. See asukoht on üks Alam-Saksi rannikukaitse „masinaruumidest”: siin hoitakse rannikukaitsetööde ja ka teiste kesksete ülesannete, näiteks saasteõnnetuste likvideerimise, jaoks vajalikku tehnikat.

Sest Hilgenriedersieli kaudu hooldatakse muu hulgas piirkonna nn. oksastest ehitatud kaitseribasid, mis nõrgendavad lainejõudu juba enne, kui vallid neid murduma panevad. See ei ole aga ainus ülesanne, mida Carina de Vries ja tema meeskond täidavad.

NLWKN vastutab kogu liidumaal muu hulgas rannakaitserajatiste planeerimise ja ehituse eest. Lisaks riigile kuuluvatele rannakaitseprojektidele täidab ta ka 22 peamise tammiliidu planeerimispartneri rolli. NLWKN-i hooldusbaasid vastutavad riigile kuuluvate veekogude ning ranna- ja üleujutuskaitse rajatiste korrashoiu eest. Oma ranna uurimiskeskuse kaudu tagab NLWKN Alasaksimaa rannakaitseobjektide regulaarse ülevaatuse ning arendab edasi selleks vajalikke instrumente ja töövahendeid. Lisaks haldab NLWKN tormi- ja üleujutuste hoiatusteenust, et ennetada ohtlikke olukordi.

Lisateavet asutuse kohta: nlwkn.niedersachsen.de

„Siin hoitakse ka seadmeid saasteõnnetuste tõrjeks,” selgitab noor ettevõttehoovi juhataja. Enamasti on tegemist õlireostustega, mis laevaõnnetuse korral võivad ohustada ka Alam-Saksimaa rannikku. Sellisteks juhuks hoitakse õlitõrjelaevu valmis mitte ainult riigi erinevates sadamates. Hilgenriedersielis on lisaks kaks maastikusõitvat roomikekskavaatorit, Hägglund-sõidukid koos lisavarustusega ning üks maastikusõitev veoauto. Lisaks on olemas kahveltõstukid, madalikukelgud, rohkem kui 1 000 m õlibarjääre ning hädaelektrigeneraatorid. Asjad, mida tuleb transportida.

Ja mitte kõik sõidukid ei suuda nii kaugele madalikule tungida.

Daimler Trucki mitmekülgne töömasin kuulub rannikukaitsjate püsivarustusse. Juba alates riigiasutuse asutamisest 1998. aastal – veel enne, kui NLWKN hakkas tegutsema tänase nime all ja vastutama ka maasiseste looduskaitseülesannete eest. „Unimog on meil igapäevaselt kasutusel ja täidab erinevaid ülesandeid,“ räägib Carina de Vries. Nelikvedu ja diferentsiaalilukustus ning 431 mm kliirens tänu tehaseportaalsildadele muudavad sellest valli mõlemal poolel mitmekülgse töövahendi.

Tänu Unimogi maastikusõiduvõimele saab Hilgenriedersieli rannikukaitseüksus varustada ümbruskonna kahte maismaa hooldusdepotit ja seitset saartel asuvat hooldusdepotit kõigega, mida need vajavad: ehitusmaterjalidest nagu puit või sillutuskivid või aiamaterjal — näiteks karjamaade taastamiseks — kuni tööseadmeteni vallide niitmiseks.

Lisaks saab rannikukaitse kasu ka Unimogi kuni 14 t lubatud täismassist ning kuni 40 t kogumassist. Need võimaldavad näiteks madalapõhjalise veoki haakimist, millega Unimog tõmbab mõlemad roomikekskavaatorid nn parvedele (transpordilaevad ilma mootorita), et viia need oma vastavatesse töökohtadesse.

Unimog tuleb aga appi ka siis, kui ekskavaatorite juures tekivad remonditööd või kui neid tuleb varustada mobiilsete tankimisjaamadega. Ja maksimaalkiirusega 89 km/h liigub ta sel juhul ka kiiresti.

Hilgenriedersielis on Unimog U 430 lisaks kasutusel terve aasta. Suvel, kui idafriisi saarte kaitsevallid tuleb niita ja multšida, paistab seadmekandur silma võimsa esi- ja tagumise jõuvõtuvõlluga. Need võimaldavad tal kogu mootori võimsuse suunata ülesehitustele nagu – antud juhul – niidukid.

Talvel hoolitseb Unimog nn teegi ehk ujuvprügi äraveo eest, mis aasta jooksul koguneb madalamatele, peamise kaitsevalli ees paiknevatele suvevallidele.

Arvestades paljusid ülesandeid, mida see eriveok täidab, on Carina de Vries ja NLWKN enam kui rõõmsad, et neil on Mercedes‑Benzilt pärit mitmekülgne sõiduk autopargis.